Ettevõtjale

Majandusaasta aruande esitamine

Alates 1. jaanuarist 2010 on kohustuslik esitada majandusaasta aruanne elektrooniliselt e-aruandluskeskkonna kaudu (RPS § 14¹).

Ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkond on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus, mis on kasutatav ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu sisenedes.
Aruandluskeskkonnas saab koostada põhiaruanded ja lisad, lisada täiendavaid lisasid ja dokumente, allkirjastada digitaalselt või välja printida ja allkirjastada paberil ning ka vandeaudiitoril on võimalik vandeaudiitori aruanne koostada ja kinnitada elektrooniliselt.

Majandusaasta aruande esitamise juhend

Kasulikku infot 2012. aasta aruande koostamiseks
  • Aruanne tuleb esitada täiseurodes.
  • Süsteem täidab automaatselt nullidega lahtrid, kus aruandeaastal ei ole andmeid, aga võrdlusperioodil on (ning vastupidi).
  • Süsteem võimaldab täita lisa numbrid automaatselt.
  • 2012. aastast on lihtsustunud mittetulundusühingute nullaruande esitamine (ka võrdlusperioodil peavad kõik näitajad olema nullid)
  • Mittetulundusühingute aruanne tuleb allkirjastada kõigi juhatuse liikmete poolt.
  • Erisuseta äriühingute puhul tuleb aruanne allkirjastada vähemalt ühe juhatuse liikme poolt.

Kes saavad aruande elektrooniliselt esitada?

Juurdepääs majandusaasta aruande ja lisade elektrooniliseks esitamiseks võimaldatakse: juhatuse liikmele, täisosanikule, esindusõiguslikule usaldusosanikule, filiaali juhatajale, likvideerijale või pankrotihaldurile.
Samas võib esindusõiguslik isik aruande sisestamiseks ja esitamiseks anda õiguse näiteks raamatupidaja(te)le. Raamatupidaja saab sisestada andmed, hoida silma peal aruande allkirjastamisel ja jälgida, millal audiitor järeldusotsuse allkirjastab. Kui kõik vajalikud toimingud on tehtud, saab raamatupidaja, kellele on antud ka esitamise õigus, aruande registrile esitada.
Juhatuse liikmel on võimalus vandeaudiitor lisada enne aruande koostamist, et ta saaks andmete sisestamist jälgida, koostamise ajal või ka alles siis, kui kõik esindusõiguslikud isikud on oma allkirjad aruandele andnud.

Audiitori määramine

Vandeaudiitori määramiseks peab juhatuse liige olema Äriregistrisse kantud isikukoodiga, vastasel juhul talle ei kuvata „Audiitorettevõtja/vandeaudiitori määramise“ osas endaga seotud ettevõtte nime. Vandeaudiitorit ei saa määrata sisestaja ega prokurist

Vandeaudiitori saab lisada enne andmete täitmist, et ta saaks aruande koostamisprotsessi jälgida, koostamise ajal või ka alles siis, kui kõik esindusõiguslikud isikud on oma allkirjad aruandele andnud. Lisatav vandeaudiitor peaks olema sama isik, kes on ka Äriregistri andmetes. Vandeaudiitori määramisega aruandluskeskkonnas pole tegemist audiitori määramisega juriidilises tähenduses, vaid vandeaudiitorile juurdepääsuõiguse andmisega, et oleks võimalik lisada vandeaudiitori aruanne ja anda kinnitus. Määratud audiitor peab määramise aruandluskeskkonnas aktseptima.

E-aruandluskeskkonna etapid

  • Esimene ehk aruande koostamise etapp võimaldab määrata aruandlusperioodi, valida ja täita põhiaruanded ning lisad või tuua andmed keskkonda üle xbrl-faili üleslaadimise abil.
  • Täiendamise etapis saab muuta või täiendada eeltäidetud tiitellehte, sisestada tegevusaruande andmed ja koostada allkirjastamisele minev aruandefail.
  • Aruande allkirjastamiseks on e-aruandluskeskkonnas kaks võimalust- valida saab digitaalallkirjastamise või paberil allkirjastamise ja skaneeritud faili üleslaadimise vahel.
  • Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli etapis saab juhatuse liikme poolt määratud vandeaudiitor e-aruandluskeskkonnas koostada ning allkirjastada vandeaudiitori aruande ning selle digitaalselt allkirjastada.
  • Aruande registrile esitamisele eelneb äriühingute puhul kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse vormide täitmine. Peale aruande registrile saatmist saadetakse ettevõtte e-mailile esitamist kinnitav kiri.

Aruandlusandmete kontrollimine

E-aruandluskeskkond kontrollib kogu aruande koostamise jooksul seda, kas kohustuslikud vormid ja väljad saavad täidetud, kui ka põhiaruandeid ja lisasid omavahel. Lisaks keskkonnas olevatele kontrollidele vaatab esitatud aruanded üle ka registriosakond ehk Äriregister. Juhul kui registriosakond leiab, et aruannet on vaja täiendada või esitaja ise soovib seda peale registrile saatmist korrigeerida, saab e-aruandluskeskkonnas esitada kordusaruande. Kordusaruande esitamisel annab portaal eeltäidetuna ette kõik andmed, mis kasutaja on eelmisel aruande koostamisel sisestanud ja võimaldab nende täiendamist/muutmist.

Esitamine notari kaudu

Kui majandusaasta aruanne soovitakse esitada Äriregistrile notari kaudu, siis tuleb aruanne ja kõik selle lisad (sh audiitori järeldusotsus) esitada notarile kas elektroonilisel kujul digiallkirjastatuna või paberkandjal. Paberkandjal esitatud aruande ja selle lisad viib notar enne aruandluskeskkonnas esitamist elektroonilisele kujule (.PDF formaati).
Aruande võib notarile tuua iga isik, kellele ühing on andnud vastava õiguse. Notar isiku esindusõigust ei kontrolli. Notar esitab aruande koos lisadega kohtule aruandluskeskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul arvates nende esitamisest notarile. (Notari tasu majandusaasta aruande esitamise eest on tulenevalt notari tasu seadusest 25,55 eurot. Seaduses toodud tasu summale lisandub käibemaks.)

Majandusaasta aruannete läbivaatamine

Äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne vaadatakse läbi viie kuu jooksul selle esitamisest.

Majandusaasta aruande läbivaatamisel peab läbivaataja kontrollima aruande vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas:
  • aruande esitamistähtajast kinnipidamist ning aruandes ettenähtud andmete olemasolu;
  • aruande allakirjutamise nõuetest kinnipidamist;
  • asjaolu, et aruandes oleks kajastatud ettevõtja, filiaali või sihtasutuse ärinimi või nimi, registrikood ja asukoht;
  • asjaolu, et osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei oleks langenud alla seadusega lubatud alampiiri;
  • asjaolu, et aruanne oleks seaduses sätestatud juhtudel auditeeritud ja et vandeaudiitori aruande kinnitanud audiitor oleks kantud audiitorite nimekirja;
  • asjaolu, et kui registriosakonnale on esitatud muudetud või parandatud aruanne, siis ka vandeaudiitori aruande oleks antud muudetud või parandatud aruande kohta;
  • aruandeandmete kokkulangevust registriandmetega (aadress, osa- või aktsiakapitali suurus, juhatuse ja nõukogu koosseis jne). Kui aruandes näidatud sidevahendite numbrid või vandeaudiitori aruande kinnitanud audiitor ei lange kokku registriosakonnale varemesitatud sidevahenditega või varemteatatud audiitori andmetega, siis loetakse seda sidevahendite numbrite või audiitori andmete muutmisest teatamiseks. Esitatud andmete põhjal tehakse vajalikud muudatused ka infosüsteemis.

Aruande esitamata jätmisel...

või kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina «Äriseadustiku» §-s 71 rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Samuti talitatakse aruande- ja registriandmete lahknevuse korral, vajadusel kohaldatakse «Äriseadustiku» § 61.

Majandusaasta aruannete läbivaatamiseks pädev kohtunikuabi või registrisekretär teeb ettevõtjale, kelle aruanne kuulub kohtunikuabide tööjaotusplaani alusel tema menetlusse, registrist kustutamise hoiatuse, kui ettevõtja ei ole registriosakonnale 6 kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet. Kui ettevõtja ei ole hoiatuses sätestatud tähtaja jooksul nõutavat majandusaasta aruannet esitanud, kohaldatakse «Äriseadustiku» §-des 60 ja 71 ettenähtud abinõusid (likvideerimismenetlus, äriühingu äriregistrist kustutamine).